Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et •
• •
loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. loomuliud as"ad tei#ad iseenesest$ unstliud as"ad loob aga inimene loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast.
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänaäeval on teaduse ärusmaa.. !ee oli nii, sest ärusmaa • •
•
"oliitilistes õhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. Teadusi täna%äe#ases m&ttes ei olnud #eel #äl"a u"unenud ning 'ilosoo'ia (&lmas &ii teo)eetilise uu)imist** #aldondi. #ilosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada aremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud.
Aristotelese metaf$$sikaga metaf$$sikaga on kooskõlas väita, et •
•
•
•
tammetõru on võimalikkusena tammeuu vaid siis, kui tammetõrust antud tingimustes tegelikult tamm kasvab. Ei, kasvab. Ei, Aristotelese arvates ei sõltu võimalikkuse olemasolu sellest, kas see võimalikkus realiseerub. tammet&)u on #&imaliusena tamme%uu +%otentsiaalne tamm,- s<umata sellest$ as temast antud tingimustes tamm as#ab. kui on tammetõru, ei ole tamme% kui on tamm, ole enam seda tammetõru% järelikult tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. tammetõrul ja tammel ole midagi $hist& kui on $ks, ole enam või veel teist.
Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes • •
•
suudab #alida uldse estee millegi liialduse "a %uuduliuse #a(el. käitub nii nagu on tema kohus. Ei, kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud küll aga oli see !usaja filosoofi "mmanuel #anti seisukoht. kes teeb teistele inimestele head. Ei, head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. $iiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud.
Aristoteles arvas, et inimese hing • • •
on inimese olemus ning la(utamatu matee)iast$ st inimese e(ast. on surematu ning eksisteerib eale keha surma edasi. on m$toloogide väljamõeldis& tegelikult inimesel hinge ole.
'ille oolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult olemuslikult sarna sarnased, sed, mill milleoo eooles lestt mitte ainult inimesele omane 'õtlemisvõime kahel jalal kõndimine ei ole olemusli inimesel "a loomal (ine aistingud inimesel "a loomal (ine aljunemine • • •
•
Aristoteles liigitas teadusedteadmised kolmeks& teoreetilised, raktilised ja loomingulised. !eejuures arvas ta, et teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu ole nendega mõtet tegelda. teoreetilised teadused väärivad väärivad täheleanu vaid siis, kui neil on mingi raktiline rakendus teo)eetiliste teaduste #ää)tus seisneb neis endis ning seet&ttu #&ib neid nimetada #abades teadustes. • •
•
Aristoteles eristas nelja liiki õhjusiseletusi. 'is liiki on järgnevad seletused, miks leatriinu lendab tege#%&("use audu *ema tiibade r$tmiline liikumine tekitab $lesl$kkejõu *a soovib leida eatumiseks mugavamat mugavamat kohta si(t%&("use audu Keegi uhus ta näuotsa ealt minema tege#%&("use audu • • •
Aristotelese arvates on mehine (vaer) see, kes a)dab$ uid suudab oma (i)must le olla. kogemusest kogemusest teab, et midagi ole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. • • •
*ekkimine on Aristotelese seisukohalt $leminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele $leminek mitteolemiselt olemisele. lemine #&imaliuselt tegeliusele +#&imaliuse teostumine, • • •
'illiseid järgmistest inimlikest omadustes omadustestt idas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks)loomutäiusteks, eetilisteks)loom utäiusteks, milliseid mitte varus (mehisus) eetiline loomutäius tasakaalukus eetiline loomutäius dianoeetiline loomutäius arukus hulljulgus %olegi loomutäius • • • •
Aristoteles arvas, et inimese hing • • •
on inimese olemus ning la(utamatu matee)iast$ st inimese e(ast. on surematu ning eksisteerib eale keha surma edasi. on m$toloogide väljamõeldis& tegelikult inimesel hinge ole.
'ille oolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult olemuslikult sarna sarnased, sed, mill milleoo eooles lestt mitte ainult inimesele omane 'õtlemisvõime kahel jalal kõndimine ei ole olemusli inimesel "a loomal (ine aistingud inimesel "a loomal (ine aljunemine • • •
•
Aristoteles liigitas teadusedteadmised kolmeks& teoreetilised, raktilised ja loomingulised. !eejuures arvas ta, et teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu ole nendega mõtet tegelda. teoreetilised teadused väärivad väärivad täheleanu vaid siis, kui neil on mingi raktiline rakendus teo)eetiliste teaduste #ää)tus seisneb neis endis ning seet&ttu #&ib neid nimetada #abades teadustes. • •
•
Aristoteles eristas nelja liiki õhjusiseletusi. 'is liiki on järgnevad seletused, miks leatriinu lendab tege#%&("use audu *ema tiibade r$tmiline liikumine tekitab $lesl$kkejõu *a soovib leida eatumiseks mugavamat mugavamat kohta si(t%&("use audu Keegi uhus ta näuotsa ealt minema tege#%&("use audu • • •
Aristotelese arvates on mehine (vaer) see, kes a)dab$ uid suudab oma (i)must le olla. kogemusest kogemusest teab, et midagi ole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. • • •
*ekkimine on Aristotelese seisukohalt $leminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele $leminek mitteolemiselt olemisele. lemine #&imaliuselt tegeliusele +#&imaliuse teostumine, • • •
'illiseid järgmistest inimlikest omadustes omadustestt idas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks)loomutäiusteks, eetilisteks)loom utäiusteks, milliseid mitte varus (mehisus) eetiline loomutäius tasakaalukus eetiline loomutäius dianoeetiline loomutäius arukus hulljulgus %olegi loomutäius • • • •
Aristoteles eristas iga asja uhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on asja väliskuju see$ mis teeb as"a selles$ mis ta on. asja välisinna all eituv materiaalne komonent. • • •
Aristoteles eristas nelja liiki õhjusiseletusi. 'illise õhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevatess näidetes alljärgnevate 'iks see inimene irvitab + *a on irvhammas, selleärast. 'o)maal%&("us 'iks see taim on ära kuivanud + Keegi ei kastnud teda, selleärast. tege#%&("us 'iks see inimene naerab + Keegi tegi nalja, selleärast. tege#%&("us • • •
Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on midagi $hist nimesel ja taimel ei ole midagi $hist. Nii taime ui a inimest iseloomusta#ad sellised tunnused/ as#amine$ toitumine$ %al"unemine. -ii taimel kui inimesel inimesel on surematu hing ning mõni hing võib võib ärast inimeses inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt õldoas) • •
•
Aristoteles liigitas teadusedteadmised kolmeks& teoreetilised, raktilised ja loomingulised.'illisesse loomingulised.'illise sse valdkonda kuuluvad metaf$$sika metaf$$sika,, f$$sika, eetika ja luulekunst (oeesia) teo)eetiline teadmine 'etaf$$sika f$$sika teo)eetiline teadmine eetika %)atiline teadmine loominguline teadmine luulekunst • • • •
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. 'is on mis arvuti ilma tarkvarata unstli asi unstli vaarikamoos arvuti koos tarkvaraga unstli loomuli asi koerakutsikas lill loomuli maja unstli loomuli inimene loomuli kärbes • • • • • • •
•
'illises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks Ants eab viisakust mõttetuks eenutsemiseks. Andres eab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. 0a)di "aos on #iisaus enesestm&isteta#. • • •
Kuidas saab otsustada väite 'õned koerad svad jäätist aikaidavuse $le Kogemuse %&("al. /eduktiivselt arutledes. !elle väite aikaidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse õhjal ega deduktiivselt arutledes. • • •
Kuidas saab otsustada väite 0234 aikaidavuse $le Antud väite aikaidavuse $le ei saagi otsustada. Kogemuse õhjal. Dedutii#selt a)utledes • • •
'illise väite aikaidavuse $le saab otsustada ainu$ksi (deduktiivse) arutluse õhjal •
•
•
Kolmnu)ga sisenu)ade summa #&)dub a(e täisnu)gaga. %ige vastust& 'eomeetrias saab väite paikapidavuse üle otsustada lähtudes aksioomidest ja definitsioonidest. 5nn ei ole rahas, vaid raha hulgas. Ei, selle väite paikapidavuse üle otsustamiseks on arvatavasti vaja ka kogemust. #uu teeb ringi ümber (aa ühe päevaga. Ei, selle väite paikapidavuse üle otsustamiseks on vaja ka kogemust.
Kuidas saab otsustada alljärgnevate väidete aikaidavuse $le& kas kogemuse õhjal, deduktiivselt arutledes või ei $hel ega teisel viisil lu on vaataja silmades ei (el ega teisel #iisisl dedutii#selt a)utledes hall on heledam kui must 6iru hotell on 88 m kõrgune ogemuse %&("al 9 2 3 02 dedutii#selt a)utledes ei (el ega teisel #iisil ei ole õige kritiseerida teiste uudusi, millest ise vaba ei olda • • • • •
'illise väite aikaidavuse $le saab otsustada kogemuse õhjal. •
•
•
"oisid on meessoost. Ei, selle väite paikapidavuse üle saab otsustada ainuüksi arutluse põhjal. )eades sõnade tähendusi võib öelda, et poisid saavadki ainult meessoost olla. 0 3 9. Ei, aritmeetika väidete tõesus tuleneb arvude definitsioonidest, mitte kogemusest. Sgised on aasta-aastalt ia soo"emas muutunud. Tõesti, selle väite paikapidavuse üle otsustamiseks on vaja lähtuda kogemusest (teha tähelepanekuid ilma kohta).
'illise väite aikaidavuse $le saab otsustada kogemuse õhjal Kui $hes gruis on 1 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 0 tudengit. Kui $hel laneedil elab miljon olendit ning teisel miljonit olendit, siis kokku elab neil laneetidel 0 miljonit olendit. 1si tudeng ei &%i #i)tuaal&%%es. • •
•
!okratese arvates seisnes tema tarkus selles, et Ta ei a)#a$ et teab seda$ mida ta tegeliult ei tea. *a ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. *a arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. • • •
!okratese iroonia seisnes selles, et So)ates mängis )umalat "a lasi #estlusaaslasel end &%etada$ uid %ä)ast a"as tolle oma a#alate simustega segadusse. !okrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult !okrates teda ei kuulagi. !okrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. !okratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et !okrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. So)atesega #esteldes laas #estlusaaslane a)#amast$ et on &ne all ole#as #aldonnas as"atund"a. leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja. •
•
•
•
•
•
/ialoogis :;
!okratese arvates seisneb tema tarkus selles, et ta ei #äida end tead#at seda$ mida ta ei tea. ta oskab esitada tarku k$simusi, kuigi tal ole erilisi teadmisi. ta vastab ainult k$simustele, millele ta teab õiget vastust. • • •
!okratese viimased sõnad olid& :;Kriton, me võlgneme Askleiosele kuke, ärge unustage.:; 'ida see tähendas !okrates idas vajalikuks, et ärast tema surma jagataks ta varandus sõrade vahel. So)ates %idas su)ma (inge te)#enemises ning soo#is$ et te)#istus"umalale toodas tänuo(#e). !okrates arvas, et ohvritoomine >umal Askleiosele võimaldab aremat elu teisoolsuses. • •
•
!okratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et *a viis oma k$simustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. *a selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õida. Ta aitas suuna#ate simustega #estlusaaslasel millesti a)u saama (aata. • • •
!okrates võrdles oma vestlusi s$nnitusabiga. *a eeldas, et inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik inimese (inges on teadmisi$ millest inimene ei ole teadli inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik • • •
!okratese arvates seisneb tema tarkus selles, et • • •
ta ei #äida end tead#at seda$ mida ta ei tea. ta oskab esitada tarku k$simusi, kuigi tal ole erilisi teadmisi. ta vastab ainult k$simustele, millele ta teab õiget vastust.
!okrates võrdles oma vestlusi s$nnitusabiga. *a eeldas, et •
•
•
inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset sünnitusabi enam vaja. inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte sünnitusabi. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik.
"latoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida •
•
•
ta on raamatutest lugenud või targematelt inimestelt kuulnud. Ei, ainuüksi lugemisest ja kuulamisest ei piisa. $ellest arusaamine on tunnetus ning see on *latoni arvates millegi muu meeldetuletamine. inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib *latoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. inimese (ing on n-* näinud ideede maailmas enne esimest e(astumist.
"latoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et • •
•
meelelise maailma as"ad on muutliud$ ideed aga muutumatud. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, *latoni arvates on ideed inimestest sõltumatud. *laton ei pidanud silmas ideesid igapäevases tähenduses. meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, *latoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. *laton ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses.
"latoni arvates on olemas näiteks • • •
inimese-idee$ olmnu)ga-idee$ laua-idee. õigluse?idee, mehisuse?idee, arguse?idee. juuste?idee, riigi?idee, ori?idee
"latoni ideaalses riigis eab olema kolm seisust& valitsejad, sõjamehed, käsitlised (rahvas). *a arvas, et •
•
•
valitsejaks või sõjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused, käsitliseks võib aga saada iga$ks. Ei, nii *laton ei arvanud. "gaks tööks peavad *latoni arvates olema loomulikud eeldused. #alitse"ad on &ige #ää)tuslium seisus - teised on #ä(em#ää)tusliud$ uid #a"aliud on nad &i. valitsejad on riigile kõige vajalikum seisus ? teised on vähem vajalikud. Ei, *latoni arvates on kõik seisused riigile vajalikud.
"laton eristas meelelist maailma ideede maailmast. 'is kuhu kuulub ideede maailm täisnurkne kolmnurk võrdk$lgse kolmnurga joonis meeleline maailm teelõik *allinna ja Keila vahel meeleline maailm meeleline maailm lus maja 'ustamäel Ausus ideede maailm Arv 7 ideede maailm meeleline maailm oriloik meeleline maailm kodanik A õiglane tegu 98 kruvi, mis ma oest ostsin meeleline maailm õiglus ideede maailm • • • • •
• • • • •
"latoni sotsiaalne m$$t inimeste erineva n? metallisisalduse kohta oli arusaam, mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegioolest kõik väidavad end uskuvat. mida %idid usuma &i ideaalse )iigi odaniud. mida idi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. •
• •
"latoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese (ing on n-* näinud ideede maailmas enne e(astumist. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. • • •
"latoni ideeõetuse kohaselt on ilusad need asjad, milles on e(astunud ilu2aunidus milles ei ole inetust mida eetakse ilusaks • • •
"latoni ideeõetuse kohaselt on inetud need asjad milles keegi ei oska ilu näha. milles on kehastunud inetus. milles ei ole ldsegi ilu. • • •
"latoni kooam$$di kohaselt on tõde eidus m$$tilises kooas. elavad rumalad inimesed kui kooas oma iiratud maailmavaatega. on meeleltega ta"uta# maailm ui oobas$ us nä(ase #aid #a)"usid. • • •
'illistest huvidest lähtuvad oma tegudes "latoni ideaalse riigi seisused 6alitsejad )iigi ui te)#iu (u#idest sõjamehed )iigi ui te)#iu (u#idest rahvas (käsitlised) isiliest (u#idest • • •
*latoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest.
'eelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas "laton nii& as"as e(astub idee. idee on asja vari. +astupidi. ideed kujunevad vastavalt asjadele. • • •
"latoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt. meelelise maailma as"ad on muutliud$ ideed aga muutumatud. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. • • •
"latoni ideaalses riigis eab iga$ks oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi. tegema oma loomu%ä)ast t**d. oma elu jooksul tegema erinevaid tid. • • •
"latoni tunnetusteooria kohaselt on #a"a &%%ida$ sest ainult nii suudab (ing meelde tuletada seda$ mida nägi ideede maailmas enne e(astumist. ei ole vaja õida, sest $kski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. ei ole vaja õida, sest kõik teadmised on s$nniäraselt inimese hinges olemas. •
•
•
*latoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.
!toikute arvates on vabadus • • •
vaid illusioon. võimalik vaid siis, kui inimesel on iisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. v&imali #aid siis$ ui inimesel on %iisa#alt ta)ust ta(ta #aid seda$ mis on oos&las saatusega.
!aatusest rääkides idasid stoikud silmas •
• •
kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende jumalatega. maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. &igi sndmuste %&("usliu a(elat.
!toikud nimetasid aaatiaks •
•
•
inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. inimese seisundit$ es elab oos&las saatusega$ st ei )&&musta ega u)#asta millegi le. inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna.
!toikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et jumal ei suuda kurjust likvideerida. (eadust ei saas olla ilma #astandita$ st u)"useta jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat • • •
!toikute arvates on võimalik muuta oma ta(tmisi saatusele #asta#as$ st ta(ta #aid seda$ mida on #&imali saa#utada ning seda a saa#utada. muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse. valitseda oma saatuse $le, kuid seda ainult tugeva tahte korral. •
• •
!toikud arvasid, et maailma %ole #&imali muuta$ muuta saab #aid oma a)usaama maailmast. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma. • • •
!toikud nimetasid aaatiaks inimese seisundit, kes kes hoidub otsustamast asjade $le ning seetõttu ei ea midagi heaks ega halvaks. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. elab oos&las saatusega ning seet&ttu ei )&&musta ega u)#asta millegi le. • • •
'illiste väidetega nõustuksid stoikud Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistusärane Ku)"use olemasolu maailmas annab inimesele #&imaluse a)astuda elu)asustes • • •
!toikute arvates on vabadus #&imali #aid siis$ ui inimene on %iisa#alt ta)$ ta(tes #aid seda$ mis on oos&las saatusega. illusioon. võimalik vaid siis, kui inimesel on iisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. •
• •
!toikud idasid õnne jaoks oluliseks oskust teha vahet h$vel (heal), kurjusel (halval) ja neutraalsel (sellel, mis ole $ks ega teine). 'is on mis järgmises nimekirjas • • • • •
• • • •
s$nd nauding rumalus õiglus suursugune äritolu surm kannatus (valu) tarkus rikkus
neut)aalne neut)aalne u)"us +(alb, (#e +(ea, neut)aalne neut)aalne neut)aalne (ea neut)aalne
!ketikute arvates tuleb hingerahu saavutamiseks • • •
leida tegeliku olukorraga. Ei, see pole skeptikute seisukoht. $toikud ehk arvasid nii. (oiduda %idamast midagi (eas2(al#as$ #ää)tuslius2#ää)tusetus "ne. loobuda $$dlustest, mis käivad $le jõu.
!ketikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest siis teame täselt, mida tahame ja mida tegema eame. siis ei %ea me midagi (eas ega (al#as ning %ole oluline$ mis "u(tub. siis ei vaeva me oma ead mõtlemisega. • • •
Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on sketikute arvates mingi seos Otsustusest (oidumise teel saa#utatase (inge)a(u. @tsustamisel ja hingerahul ei ole seost. !eisukoha võtmisega mingis k$simuses kaasneb hingerahu. • • •
'is iseloomustab sketikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi #äida#ad$ et on t&e leidnud /ogmaatikud Akadeemikud #äida#ad$ et t&de ei saagi leida otsi#ad t&de !ketikud • • •
*õsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab sketikute arvates, et väärtused on suhtelised. ei saa *elda$ mis on t&esti #ää)tusli. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. • • •
*õsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab sketikute arvates, et maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. mõni meeleolu on etlik. ei saa *elda$ milline on maailm tegeliult. • • •
!ketikud olid need, kes väitsid, et tõde ei olegi võimalik leida tõde on alati tõde kellegi jaoks t&de ei ole #eel leitud$ mida t&endab teineteisele #astuäi#ate seisuo(tade olemasolu • • •
*õsiasi, et erinevates kultuurides väärtustatakse erinevaid asju, tõendab sketikute arvates, et • • •
mõni kultuur ei k$$ndi veel selle mõistmiseni, mis on tõesti väärtuslik. me ei saa *elda$ mis on t&esti #ää)tusli. väärtused ongi suhtelised& kuidas kultuur, nõnda ka väärtused.
/emokritos väitis& :;nimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks:;. !ee tähendab, et tema arvates %ole si sndmus tegeliult "u(usli3 inimesed siisi nimeta#ad "u(uslius sndmust$ mille %&("ust nad ei tea. tekitab iga juhuslik (ilma õhjuseta) s$ndmus inimestes nõutusetunde. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. •
• •
/emokritos väitis& :;nimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks:;. !ee tähendab, et tema arvates tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. tekitab iga juhuslik (ilma õhjuseta) s$ndmus inimestes nõutusetunde. %ole si sndmus tegeliult "u(usli3 inimesed siisi nimeta#ad "u(uslius sndmust$ mille %&("ust nad ei tea. • • •
/emokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et on olemas aatomid, muud midagi ei ole. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (t$hjust) ei ole on olemas aatomid "a t("us • • •
/emokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis iseloomustavad aatomeid, kuid mitte t$hjust iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. on as"adel #aid selle "aos$ es neid ta"ub3 aatomitel neid omadusi %ole • • •
/emokritos arvas, et juhus sihiärasuse uudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste uudulikkuse varjamiseks. Ei, emokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. %&("use %uudumise tä(enduses on inimeste #äl"am&eldis teadmiste %uuduliuse #a)"amises. õhjuse uudumise tähenduses on täiesti reaalne& mõnel s$ndmusel tegelikult ei olegi õhjust. •
•
•
'illised väited on /emokritose vaadetega kooskõlas Tegeliult %ole si sndmus "u(usli$ inimesed aga nimeta#ad "u(uslius sndmust$ mille %&("ust nad ei tea Vä)# "a l&(n on as"adel #aid selle "aos$ es neid ta"ub3 aatomitel neid omadusi %ole 6ärv ja lõhn iseloomustavad aatomeid, kuid mitte t$hjust •
•
•
/emokritose arvates erinevad aatomid $ksteisest • •
•
kuju, aigutuse korra, asendi, värvuse ja lõhna oolest. kuju, aigutuse korra ja asendi oolest. Ei, paigutuse korra ja asendi poolest erinevad aatomite kooslused, mitte aatomid. ainult u"u %oolest.
Eikurose arvates ei ole tarvis karta jumalaid, sest • • •
"umalatele %ole omane "älgida maailmas toimu#at ning seuda sellesse. jumalaid olegi olemas (Eikuros oli ateist). jumalad ei karista õiglasi inimesi ning annavad andeks atustele.
Eikuros jagas filosoofia kolmeks& tunnetusteeoria, f$$sika ja eetika. *ema arvates vabastavad meid hirmust surma ees teadmised • • •
tunnetusteooria vallas 'sia #allas eetika vallas
Eikurose arvamus oli, et inimene $$dleb loomu oolest • • •
ikemas ersektiivis suurima võimaliku naudingu oole. ainult kehaliste naudingute oole ning katsub hoiduda kehalistest kannatustest. naudingute %oole ning atsub (oiduda annatustest.
'illised alljärgnevad väited on Eikurosega kooskõlas 4ilosoo'ia %eab aitama inimestel &nnelius saada *eadmised f$$sika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne nimese õnn sõltub jumala tahtest >umalad ei ole õiglased, sest maailmas on alju ebaõiglust umalad oosne#ad aatomitest >umalad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud + EI 0itte iga naudingut ei ole a)uas #alida$ sest m&nele naudingule #&ib "ä)gneda suu)em annatus >umalad sekkuvad inimeste tegevusse (nt soodustades või takistades nende ettevõtmisi) >umalaid ole olemas (sest maailmas on alju ebaõiglust) umalad ei "älgi maailmas toimu#at 5 seda t&endab u)"use olemasolu maailmas !urma ole tarvis karta& me ei kao jäljetult, sest hing on surematu Inimene %dleb oomu %oolest naudingute %oole ning atsub (oiduda annatustest !urma ole tarvis karta, sest meie eksistents ärast surma ole millegi oolest halvem elust siinilmas 0&ned inimesed on liiga )umalad selles$ et osata a)uaid +st )o(em naudinguid ui annatusi too#aid, #aliuid te(a Su)ma %ole ta)#is a)ta$ sest me ei %uutu su)maga unagi ou • • • • • • •
•
• • • •
•
•
•
Eikurose seisukoht oli, et inimene $$dleb loomuäraselt ainult kehaliste naudingute oole. nii (inge ui e(a naudingute %oole. ikemas ersektiivis suurima võimaliku naudingu oole. • • •
Eikuros arvas, et surma ole tarvis karta, sest me ei kao jäljetult, sest hing on surematu me ei %uutu su)maga unagi ou. meie eksistents ärast surma ole millegi oolest halvem elust siinilmas. • • •
'õni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Eikurose arvates näitab see, et m&ned inimesed on liiga )umalad selles$ et osata &igeid +)o(em naudinguid ui annatusi too#aid, #aliuid te(a. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasu$$dlikult) meelestatud. mitte kõik inimesed ei $$dle naudingute oole ning ei hoidu kannatustest. •
• •
Eikuros arvas, et jumalad on olemas ning nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud nad ei "älgi maailmas toimu#at 5 seda t&endab u)"use olemasolu maailmas nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) • • •
Eikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest m&nele naudingule #&ib "ä)gneda suu)em annatus. mõni nauding ei ole taskukohane. m&ni nauding on labane. • • •
Aukartusel elu ees eetikast lähtudes •
•
tuleks järjekindel olles loobuda $ldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist #&ib ellegi elu a("ustada #aid siis$ ui see on #ältimatu +nt toidu (animises,
Aukartusel elu ees õhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse oole viia. !eejuures •
•
tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel ei te(ta #a(et &)gema "a madalama$ #ää)tusliuma "a #ä(em#ää)tusliuma elu #a(el
'illised alljärgnevad väited on !=heitBeri vaadetega kooskõlas, millised mitte Kui egoismi õigesti mõista, siis anabki see tulemuseks ligimesearmastuse Kellegi elu #&ib a("ustada #aid siis$ ui see on #ältimatu +nt toidu (animises, 6eaduse olemuses elu säilitada$ soodustada$ täiusliuse %oole #iia$ tegemata #a(et &)gema "a madalama$ #ää)tusliu "a #ä(em#ää)tusliu elu #a(el Cärjavõitlused on moraalselt õigustatud, kui neist on huvitatud iisav hulk inimesi
• •
'õnd utukat hädas aidates •
•
%ame S7(8eit9e)i a)#ates tagasi masta osaest (a uuene#ast inimonna #&last teistele olenditele. lähtume !=heitBeri arvates egoistlikust huvist& see utukas võib meie aia viljauudele ja taimedele kasulik olla
'ida on arvatud sellest, kelle uhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu& milline on solidaarsuse valdkond •
• •
Aukartusel elu ees õhineva eetika& solidaarsus hõlmab kõiki inimesi, kuid mitte loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. !toikud ja eikuurlased& solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte :)imitii#inimene/ solidaa)sus %ii)dub ainult #e)esugulastega
'illine väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele • • •
/avid Cume& moraal õhineb kategoorilisel imeratiivil e)em;
/es=artes oletas, et on olemas $limalt võimas ja tark kuri deemon. 'ida see deemon /es=artesDi oletuse kohaselt teeks "õhjustaks maailmas kurjust + nii moraalset kui looduslikku. Teitas inimestel ta"umusi as"adest ilma et neid as"u tegeliult olemas oles. Kallutaks inimesi ateismi. • • •
/es=artesDi arvates on esimene ilmselge tõde, milleni ärast kõiges kahtlemist jõutakse 'õtlen,järelikult olen olemasF. 'illised tõlgendused on sellega kooskõlas 'õeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu 'õeldud on ainult keha olemasolu 0&eldud on ainult (inge olemasolu 0&tlemine on millesti teadli olemine 'õtlemine on ainult mingi teoreetilise robleemi $le arutlemine 'õtlemine on mõistetega oereerimine. • • • • • •
/es=artes:Gi arvates on kaks substantsi ? mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektidnähtusedrotsessid on /es=artes:Gi arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed 6ikerkaar mate)iaalne uu eegeldus veeinnal mate)iaalne #aimne kahtlemine vihmailv mate)iaalne mate)iaalne foto inimesest k$lma?aisting #aimne • • • • • •
/es=artes:Gi arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest ole $ldsegi välistatud, et kogu elu on vaid $ks katkematu uni. maga"a "aos on unenägu sama t&siselt#&eta# ui ä)#eloli"a "aos tegelius. ka tegelikkuses võivad meie meeled etta ning tekitada illusioone. • • •
/es=artes idas vajalikuks vähemalt $ks kord elus kõiges kahelda. !elle tulemusel hoidutakse tulevikus $ldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. #abanetase eba)iitiliselt omas #&etud esliest a)usaamadest. saavutatakse hingerahu, sest ei eeta midagi heaks ega halvaks • • •
/es=artes arvas, et tõelinetõsikindel teadmine "ä)eldub ilmselgetest %)intsii%idest - nagu matemaatias "ä)eldub iga teo)eem asioomidest. tugineb mõistuse abil tdeldud faktide kindlale vundamendile. tugineb faktide kindlale vundamendile. •
• •
/es=artes:Gi arvates erineb loom inimesest selleoolest, et looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. loom on #aid ee)uline masin$ inimesel on aga lisas e(ale a (ing. loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. • • •
/es=artes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks + metaf$$sikaks, f$$sikaks ja rakendusteadusteks. @tsest kasu on vaid rakendusteadustest. 'illeks on /es=artesDi arvates vaja metaf$$sikat 'etaf$$sika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. 0eta'sial on inimteadmiste "aos sama #a"ali ui "uu)esti #il"a%uu "aos 'etaf$$sikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. • • •
/es=artes oletas, et on olemas $limalt võimas ja tark kuri deemon. 'ida see deemon /es=artes Gi oletuse kohaselt teeks • • •
Kallutaks inimesi ateismi. "õhjustaks maailmas kurjust ? nii moraalset kui looduslikku. Teitas inimestel ta"umusi as"adest ilma et neid as"u tegeliult olemas oles.
/es=artes Gi arvates tuleks vähemalt $ks kord elus kõiges kahelda. !elle tulemusel • • •
#abanetase eba)iitiliselt omas #&etud esliest a)usaamadest. hoidutakse tulevikus $ldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. saavutatakse hingerahu, sest ei eeta midagi heaks ega halvaks. $ee oleks pigem skeptiku tee.
/es=artes Gi arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, • • •
maga"a "aos on unenägu sama t&siselt#&eta# ui ä)#eloli"a "aos tegelius. sest ka tegelikkuses võivad meie meeled etta ning tekitada illusioone. sest ole $ldsegi välistatud, kas kogu elu ole vaid $ks katkematu uni.
/es=artes arvas, et tõelinetõsikindel teadmine • • •
tugineb faktide kindlale vundamendile. tugineb mõistuse abil tdeldud faktide kindlale vundamendile. "ä)eldub ilmselgetest %)intsii%idest - nagu matemaatias "ä)eldub iga teo)eem asioomidest.
/es=artesGi arvates erineb loom inimesest selleoolest, et • • •
looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. loom on #aid ee)uline masin$ inimesel on aga lisas e(ale a (ing. loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda.
>ohn
>ohn
'is liiki on >ohn
•
>ohn
• •
%)imaa)sed omadused on e(adel a siis$ ui eegi neid ei ta"u - seundaa)sed aga #aid siis$ ui neid ta"utase. rimaarsed omadused on inimeste jaoks olulised, sekundaarsed aga väheolulised. rimaarseid omadusi uurivad loodusteadused, sekundaarseid aga ei saagi nende ebamäärasuse tõttu teaduslikult uurida.
ilma kogemusteta on teadmised t$hised. ilma kogemuseta ei jõua me mingite teadmisteni. &i teadmised %ä)ine#ad ogemusest.
maja, inimese ja mõtlemise ideed. %&("use2taga"ä)"e$ #ana2noo)e$ isa "a ema ideed. !okratese, "äikese ja Hooma ideed.
valdavalt määratud s$nniäraste võimetega. #alda#alt mää)atud as#atuse "a (a)"utamisega. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.
>ohn
>ohn
>ohn
•
•
'iks idas Iertrand Hussell algõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilkonnale • •
•
'õlemad on ajast ja arust, sest tuginevad m$$tidele. 'õlemad on ebajärjekindlad% algõhjuse argument eeldab, et >umal on algõhjus, kuid >umal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi õhjustada. 0&lemad on eba"ä)"eindlad3 alg%&("use a)gument eeldab$ et &igel %eab olema %&("us$ uid umalal iagi %ole#at %&("ust.
'illised tunnusjooned sobivad Husselli arvates iseloomustama filosoofiat, teadust, teoloogiat teoloogia ning 'ilosoo'ia !ekulatiivsus tugineb mõistusele, mitte autoriteedile teadus "a 'ilosoo'ia sisaldab kõiki täseid teadmisi teadus dogmaatilisus teoloogia • • •
•
Ia=on arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. !ee tähendab, et •
• •
miski ole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. miski ole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. teadmistega #a)ustatuna saab #&imaluste %ii)es muuta loodust$ uid ei saa )iuda loodusseadusi.
6anad roomlased uskusid, et -etunusele ohverdamine äästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Ia=oni arvates tähendas see, et inimestel on aldu#us mitte mä)gata 'ate$ mis nende seisuo(tadele #astu )äägi#ad. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga >umalasse, kes armastab. mõnikord ohverdati valesti või hoois valele jumalale. •
•
•
Ia=on arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. !ee tähendab, et miski ole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. miski ole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. teadmistega #a)ustatuna saame #&imaluste %ii)ides muuta loodust$ uid ei saa )iuda loodusseadusi. • •
•
#ran=is Ia=on eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. 'illes nad seisnevad võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib teat)i-iidolid isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, oo%aiidolid kuidas me s$ndmusi tõlgendame kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata tu)uiidolid • •
•
Ia=on eristas kolme liiki õetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt *avalised emiirikud on nagu si%elgad$ kes ainult koguvad materjali Hatsionalistid on nagu ämbliud$ kes lähtuvad iseendas eituvast materjalist T&elised em%i)istid on nagu mesilased$ es ogu#ad mate)"ali "a t**tle#ad seda. • • •
'illised alljärgnevad väited on kooskõlas
•
'assiline nõidadeF õletamine (mituk$mmend nõida korraga) toimus Eurooas 12.?19. saj "aljudes linnades õletati $haäeviti kuni 98 ;nõida; korraga. 'illisest ajastust on j utt 1. ? 19. sajandist A"a#a(emiust =>. sa"andi l&%% - =?. sa"andi algus ◦ ◦
Henessanss esines imeda keskaja ärandi ? rassilise tagakiusamise, nõiarotsesside ja veriste ususõdade ? kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teateulga 17.?1J. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele ? - selline on @otmani s&nul le#inud %)ogessimt3 'atidega too a)usaam oos&las ei ole. ? nii võib
◦
;!aatana ajastuks; kutsuvad ajaloolased 19. sajandit (;-õiahaamer; ilmus 19. sajandi alguses) =>. - =?. sa"andit ◦ ◦
Henessansiaja teadust iseloomustas • •
%igem esotee)ilisus ning sala%ä)asus sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus
muutis elu tervikuna rognoositavamaks% suurenes inimese kontroll elu $le muutis elu te)#iuna #ä(em %)ognoosita#as3 suu)enes inimese ebaindlus
'illised väidetest on !=hoenhaueriga kooskõlas hirm surma ees näitab rumalust surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. (i)m su)ma ees ei lä(tu mingitest )atsionaalsetest aalutlustest me kardame surma, sest surm tähendab, et meid ei ole ui a)dasime su)ma see%ä)ast$ et su)m on mitteolemine$ %easime a)tma a mitteolemist$ mis eelnes meie snnile. kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm õhjendatud ning tuleb leida mõttega, et inimene on surelik. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). meie s$nnile eelnenud mitteolemine erinev õhimõtteliselt surmale järgnevast mitteolemisest. • • • • •
•
• •
gavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. !=hoenhaueri arvates näitab see, et ebameeldi#at on %al"u e)gem mä)gata ui meeldi#at. igavlevatel inimestel on alati alju aega, lõbutsevatel ole kunagi aega. loodus etab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. • • •
!=hoenhaueri arvates aitab intelligentsus #ältida iga#ust ning m&ttetuid tegusid. edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). leida alju sõru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. • • •
!=hoenhaueri arvates on armastus looduse raktiseeritav ettus. !ee tähendab et ainult ainele m&istusele tuginedes (oidusid inimesed laste soetamisest ning loodus on sunnitud inimsoo säilimises a)mastuse abil aine m&istuse )el#itus tegema. ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile alju järglasi, suutmata neid enam $lal idada% loodus meelitab armastuse abil inimesed lastetegemiselt kõrvale. valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on uudulik ning nad ei mõista vajadust lasi soetada% loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama neid armastuse abil lasi soetama •
•
•
!=hoenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. 'illises mõttes võimalikest Calvim kõigist mõeldavatest maailmadest. Calvim neist maailmadest, mida ositiivselt mõtlevad inimesed heaks eaksid 6al#im tegeliult #&imaliest maailmadest3 #eel (al#em maailm ei saas tegeliuses esistee)ida. • • •
!=hoenhauer väitis, et maailm on kujutlus. !ee tähendab, et •
•
•
näites ma"u$ %uid$ lilli "a tae#ae(asid ei oles$ ui %oles ta"u#at sub"eti +nt inimest,. näiteks majad, uud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui oleks tajuvat subjekti (nt inimest). kui oleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks ? k$ll aga oleksid näiteks uud, lilled ja taevakehad.
!=hoenhaueri arvates aitab intelligentsus (vaimurikkus) • • •
leida alju sõru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). #ältida iga#ust ning m&ttetuid tegusid.
Kui alju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik !=hoenhauer arvas, et eaks omama nii alju varandust, et ei eaks tl käima. &nne ei saa )a"ada )iusele$ sest )ius sa)naneb me)e#eega... eaks kuuluma vähemalt keskklassi. • • •
ga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavaärane ei suuda meid enam rahuldada). !=hoenhauer arvas, et •
•
•
see on hea& just selleärast inimesed $$avadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning mitte jääda $hele kohale manduma. see on halb laste uhul, sest nemad ei oska iiri idada (tahavad $ha uusi mänguasju jne). sellest tulene#alt ei suuda me nautida seda$ mida oleme saa#utanud3 sellest "ä)eldub$ et me ei suuda ldse elu nautida.
!=hoenhauer rääkis omandatud iseloomust. seloomu omandamine tähendab seda, et inimene &%ib oma snni%ä)ast iseloomu +isiu%ä)a, tundma. omamata s$ndides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. inimene kujundab oma s$nniärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. • • •
ga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavaärane ei suuda meid enam rahuldada). !=hoenhauer arvas, et see on halb laste uhul, sest nemad ei oska iiri idada (tahavad $ha uusi mänguasju jne). see on hea& just selleärast inimesed $$avadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning mitte jääda $hele kohale manduma. sellest tulene#alt ei osa me nautida seda$ mida oleme saa#utanud3 "ä)eliult ei osa me ldse elu nautida. •
•
•
!=hoenhaueri arvates on suguinstinkt& ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus maailmas. inimli tung$ mille audu loodus seab indi#iidi liigi teenistusse/ ilma selleta su)es inimond #äl"a. $-hopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse praktiseeritav pettus. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine $ks olend% lahutatutena $$dlevad nad n$$d ihuliselt teineteise oole. •
•
•
!=hoenhauer väitis, et maailm on kujutlus. !ee tähendab, et & näites ma"u$ %uid$ lilli "a tae#ae(asid ei oles$ ui %oles ta"u#at sub"eti +nt inimest,. näiteks majad, uud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui oleks tajuvat subjekti (nt inimest). kui oleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks ? k$ll aga oleksid näiteks uud, lilled ja taevakehad. Ei, see ei olnud $-hopenhaueri seisukoht. Antud juhul ei ole oluline, kas kõne all olevad asjad on kellegi valmistatud või mitte •
•
•
!=hoenhauer rääkis omandatud iseloomust. seloomu omandamine tähendab seda, et inimene &%ib oma snni%ä)ast iseloomu +isiu%ä)a, tundma. inimene kujundab oma s$nniärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. omamata s$ndides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. • • •
!=hoenhaueri sõnul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. !elle õhjuseks on tema arvates, et mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem on tal raha ning seetõttu ka sõru. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rääkida, kuid keegi ei taha teda kuulata mida )o(em on inimeses #aimsust$ seda #ä(em #a"ab ta seltsonda. • •
•
/ante Alighieri kirjeldas ;>umalikus komdias; õrgut. Kui tal oleks tulnud kirjeldada aradiisi, siis !=hoenhaueri arvates oles isegi selline s&nameiste) nagu Dante sattunud )asustesse$ sest meie tegelius maailmas ei oles ta leidnud ainest selle "aos. oleks see aradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. oleks see aradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses. •
• •
!=hoenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita ole objekti. !ee tähendab, et ui %oles ta"u#at sub"eti$ siis ei oles as"u meie "aos +st %uid$ mägesid "ne, kui oleks tajuvat subjekti, siis ei oleks $ldse midagi olemas. kui oleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). • • •
'illist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited • • • •
*a astub oma tegudega $le igasuguste eetika iiride 'iski ole talle $ha Hutiinses kohusetäitmises on midagi $levat Kuuldus, et raegu on hästi trendikas tõmmata vesiiiu, ärgitaks teda vesiiiu hankima
)eligioosne inimene esteet eeti 'iliste)
)arvis on välja uurida selle inimese vanus, sugu, päritolu, töökoht ja sissetulekud ning selle põhjal võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses + selline mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt illustreerida • • • •
eksistentsialismi eetilist rigorismi nartsissism. essentsialismi. ah, need on tõesti essentsialistlikud mõtteavaldused, sest eeldatakse, et on mingid olemuslikud seaduspärasused
'illine on Kierkegaardi arvates (religioosse) usu ja absurdi seos • •
•
Absu)d on see$ mis letab m&istust ning ainult absu)di saabi usuda Absurdsena näib see, millest veel aru ei saada% esialgu tuleb sellesse uskuda, hiljem saadakse ka aru ning siis ole enam vaja uskuda Absurd on ilmne vasturääkivus ning uskuda sellesse on võimatu
'illised väited on -ietBs=he vaadetega kooskõlas •
• •
•
•
•
1leinimene - see$ es suudab taluda olemaolu m&ttetust$ #a"amata (isonna %oolt %auta#aid asendus#ää)tusi - )a(#ust$ )iust$ eduust "ne. leinimene ? see, kes on teistest $le, st valitseb karja $le leinimene ? kõige kohanemisvõimelisem inimeste seas ? see, kes jääb olelusvõitluses ellu Kurjale kurjaga mittevastamise õhimõte iseloomustab -ietBs=he arvates tsivilisatsiooni ? erinevalt barbaarsetest $hiskondadest, kus valitseb veretasu õhimõte Ku)"ale u)"aga mitte#astamise %&(im&te )eedab Niet9s7(e a)#ates tegeliult a)gade soo#i delegee)ida ättemas "umalale Kurjale kurjaga mittevastamise õhimõte on -ietBs=he arvates ainus asi ristiusus, mis on inimkonda edasi viinud
;6õimu tahe; on •
•
•
-ietBs=he õhiteos, milles ta õhjendas võimuka aaria rassi $leolekut teiste rasside suhtes ogumi$ millesse on oondatud #alimi mä)meid "a ')agmente$ mida Niet9s7(e ei olnud t)is ette #almistanud -ietBs=he nooruses kirjutatud uljas teos, millest võib välja lugeda tema vaimustuse kõigest saksaärasest
'ida arvaks Cegel Kui oleks olnud Citlerit, oleks !aksamaa ning kogu maailma ajalugu hoois teistsugune. Kui oleks olnud Citlerit, oleks s$ndmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. Kui %oles olnud 6itle)it$ oles Sasamaal #&imule tulnud suu)u"u$ es toiminus ld"oontes samamoodi ui 6itle). •
•
•
Cegeli arvates rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused. on tõeline ajaloo liikumaanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud. ei mää)a inimesed a"aloo ulgu 5 maailma#aim asutab inimesi ä)a. • • •
'illised väited on kooskõlas Cegeli arusaamaga vabadusest -ii orjal kui vabal inimesel on kohustused. Ei, ainult vabal inimesel on kohustused. O)i oma#olitseb +uni eegi teda ei taista,. O)"a tegu#iis on tingitud #älisest sundusest. Vaba inimese tegu#iis on tingitud m&istus%ä)astest %&(im&tetest. Vabadus "a %a)atamatusei #älista teineteist/ #abadus on sisemine %a)atamatus. 6abadus ja aratamatus välistavad teineteist& ei saa olla vaba, alludes aratamatusele. 6abadus ja aratamatus ei välista teineteist& kellegi vabadus tähendab kellelegi aratamatust. •
• • • • • •
Cegeli vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et • • •
vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda. #aba inimene äitumine lä(tub m&istus%ä)astest %&(im&tetest$ o)"a tegu#iis on aga tingitud #älisest sundusest.
Cegeli sõnul lõeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad surevad noorelt, taetakse vms). !elle õhjuseks arvab Cegel olevat, et rahvas ei oska oma juhte hinnata. maailmaa"alooline isisus on oma t** teinud ning tema edasised a#atsused %ole enam oos&las a"aloo loogiaga. maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga. • •
•
'aailmamõistuse kavalus seisneb Cegeli arvates selles, et suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu% tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. inimestel "ääb mul"e$ "ustnagu teesid nemad a"alugu3 tegeliult on nad #aid maailma#aimu t**)iistad. •
•
•
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt on umal %a)atamatult olemas a tegeliuses$ mitte ainult m&ttelise ob"etina. ei saa >umal tegelikkuses eksisteerida >umala mõiste vastuolulisuse tõttu. saab >umal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus maailmas ei saa olla täiuslikku olendit. umal on %a)atamatult olemas a tegeliuses$ sest muidu %oles umal enim$ millest on #&imali m&elda. >umal on olemas mõttelise objektina, kuid tegelikkuses mitte. on >umal aratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma eab >umal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana • • •
•
• • •
@tstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt& •
• •
•
• •
•
•
• •
•
on umal loomad esonnaga o(andanud +nt on "ääa)ul eluesonnale sobi# a)#ate,. on meie maailm inimliku arusaamise kohaselt kõige otstarbekamalt loodud. on otstarve igal inimese teol ? $kskõik kui rumal ta iiratud inimmõistusele ei tunduks. on umal %a)atamatult olemas a tegeliuses$ sest muidu %oles umal enim$ millest on #&imali m&elda. on >umal aratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma eab >umal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana ei saa olla o))a%ä)a "a otsta)beo(asust ilma suuna#a "&uta3 maailma o))a%ä)a on umala looming tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) >umala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala oolt on umal maailma osad +nt loomad "a nende eluesonna,steisega sobi#as loonud. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm ole $ldsegi otstarbekohaselt loodud.
Algõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt on >umal iseenese õhjus ning kõige muu õhjuste ahela esimene õhjus ei ole umala olemasolul %&("ust$ uid umal on &ige muu olemasolu esim ene %&("us. ei ole >umal $ldse maailmaga seotud ? seda tõendab kurjuse olemasolu. on kõigel maailmas toimuval väline õhjus, kuid >umal on iseenese õhjus. on maailm ja >umal igavesed ning neil ole kummalgi õhjust. • •
• • •
Kuidas suhtus "rantsuse filosoof 6oltaire (1L42?177J) väitesse, et ninad on loodud rillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga) •
•
•
6oltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. Voltai)e ei n&ustunud sellega$ sest tegeliult l&i inimene %)illid nina "ä)gi$ mitte aga ei loonud umal nina %)illide "aos. 6oltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus rillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega >umala olemasolu.
'illine järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga •
•
•
•
Reaalselt on olemas %a)tiulaa)id +nt )aamatud ooli )aamatuogus,$ uni#e)saalid +nt )aamat ui selline, on #äl"am&eldis. Heaalselt on olemas nii universaalid (nt koer kui selline) kui ka artikulaarid (nt koer, keda nägin eile). Heaalselt on olemas universaalid (nt kolmnurk kui selline), artikulaarid (nt kolmnurga joonis) on vaid näivus. Heaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud $ldmõisted.
Kas järgnevates lausetes räägitakse lauasttoolist universaali või artikulaari tähenduses uni#e)saal
Healismi seisukohalt on reaalsela. artikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. artikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. nii uni#e)saalid +nt inimene ui selline, ui a %a)tiulaa)id +on)eetsed inimesed, universaalid (nt inimene kui selline), artikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon •
•
•
'illiste seisukohtadega (universaalide robleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited Heaalselt on olemas konkreetsed objektid )ealism$ onse%tualism$ nominalism Heaalselt on olemas universaalid )ealism Heaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, nominalism$ onse%tualism universaale reaalselt ole olemas •
• •
'illises järgnevatest väidetest räägitakse majast universaali tähenduses • • •
0a"a on inimeste "aos m&eldud laut. Endale maja ostmine käib aljudele $le jõu. !elles majas elasid enne inimesed, n$$d aga on ta t$hi.
'õistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. 'illisega neist on kooskõlas väide& ;Msk ja mõistus käivad käsikäes, kuid usk on see, mis juhib mõistust, mitte vastuidi.; • • •
!ee väide on kooskõlas arusaamaga& ;Nredo Ouia absurdum.; See #äide on oos&las a)usaamaga/ B)edo ut intellegam. !ee väide on kooskõlas arusaamaga& ;ntellego ut =redam.; Ei, selle seisukoha järgi käivad usk ja mõistus küll käsikäes, kuid mitte usk ei juhi mõistust, vaid vastupidi: mõistus juhib usku.
"rotagorase seisukoht oli, et ei saa indlalt #äita$ as "umalad on olemas #&i ei ole. jumalaid ei ole olemas. on vaid $ks >umal. • • •
Porgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest Siis %easime eeldama$ et olemine oli olemas "uba enne olemise teimist. @lemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu% viimast aga ei ole. @lemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. • •
•
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänaäeval on teaduse ärusmaa. !ee oli nii, sest 'ajanduslikel õhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. Teadusi täna%äe#ases m&ttes ei olnud #eel #äl"a u"unenud ning 'ilosoo'ia (&lmas &ii teo)eetilise uu)imist** #aldondi. #ilosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada aremaid tulemusi • •
•
Kommenteerides arvamust, et Porgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Cegel sellele, et $kski tõsiseltvõetav filosoof ole läinud vastuollu terve mõistusega. uni Ko%e)niuni oli #astuolus te)#e m&istusega #äita$ et 0aa tii)leb mbe) :äiese. kuni "tolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et 'aa on universumi keskel • •
•
"rotagorase relativismiga on kooskõlas väide *õde ei ole veel keegi leidnud. 'illistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. 0illisena asi ellelegi näib$ selline ta ongi tema "aos. • • •
"rotagorase relativismiga on kooskõlas väide& lus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab. Ilu on #aata"a silmades. lus on see, milles on kehastunud ilu kui selline. • • •
6ana *estamendi iobi raamatus on read& :;>ehoova on andnud ja >ehoova on võtnud& >ehoova nimi olgu kiidetud.:; (b, 1, 1). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias Ennemuiste valitses israelis kuningas >ehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. iob, kes ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. 6ädade "a &nnetuste sga#amate %&("uste m&istmiseni inimm&istus ei ndi +umala teod on m&istetamatud,. '$$tiline >ehoova, keda ennemuiste eeti hädade ja õnnetuste õhjuseks, kutsus inimestes esile viha, mida väljendab ka iobi sarkastiline kiiduavaldus. •
•
•
'õistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. 'illised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte Msun, sest see on absurd m&istus "a us ei ole oos&las Msun, selleks et mõista m&istus "a us on oos&las m&istus "a us on oos&las 'õistan, selleks et uskuda • • •
'illised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast Msun, sest see on absurd umalat&estused on o(atud$ sest usul %ole m&istusega midagi (ist umalat&estused aita#ad m&istust usuga oos&lla Msun, selleks et mõista #iia 'õistan, selleks et uskuda umalat&estused anna#ad usule aluse •
•
•
Kaasajal on >ohn stuart 'illi arvates ekstsentrilisus $hiskonna jaoks ohtlik soo#ita# a#aliu a)#amuse t)annia mu)dmises. • •
Kes järgib tavasid, teeb midagi ainult selleärast, et nii on kombeks, see • •
toimib >ohn !tuart 'illi arvates arukalt, sest miski ole olulisem kui teiste heakskiit ei tee o(n Stua)t 0illi a)#ates #aliuid ning ei a)enda seet&ttu oma #aimseid "a &lbelisi #&imeid.
Kui indiviid (st kindlasti täiskasvanud inimene) tahab tegutseda vastavalt oma arusaamadele ainult teda ennast uudutavates asjades, siis >ohn !tuart 'illi arvates •
•
%eas tal selles täieli &igus olema. Ainus %ii)ang inimese tege#us#abadusele on "u/ ta ei to(i teisi (äi)ida eaks ikkagi arvestama $ldsuse arvamusega ? olgugi, et $ldsuse huvid otseselt mängus ole
>ohn !tuart 'illi sõnul ole idamaadel enam ajalugu, sest
=. sest ta#a on nd seal &ige algus "a ots3 t&de "a &igus tä(endaa#d inimese %ainutamist ta#a "ä)gi$ isiu%ä)asus on adunud . isikuärasuse sajanditeikkuse kultiveerimise tõttu on isikuärasusest saanud eesmärk omaette% eneseimetlus aga $hiskonda edasi ei vii. Kuni inimkond on ebatäiuslik, seni on erinevate eluviiside katsetamine >ohn !tuart 'illi arvates •
•
#a"ali$ sest ainult nii selgub e)ine#ate elu#iiside #ää)tus. Isiu%ä)asuse #aba a)eng on a s (eaolu %&(ilisi om%onente lubamatu, sest oma eaga võib inimene jumal teab mida välja mõelda% lähtuda tuleks ikkagi tavadest ning $ldsuse arvamusest. sikuärasusel ole mingit väärtust
Kas >ohn !tuart 'illi arvates on vahet, kas kirjutada ajakirjanduses, et varga $le tuleks omakohut mõista või rääkida seda varga kinni $$dnud ärritunud rahvahulgale •
•
Ei, 'illi arvates kuuluvad mõlemad näited mõttevabaduse rubriiki% mõttevabadus eaks aga olema täielik a($ 0illi a)#ates on teine #a)iant otsene lesutse ebaseadusliule tege#usele$ esimene aga #aid a)#amusa#aldus
>ohn !tuart 'illi sõnul on juba triviaalseks muutunud tõde, et maailma valitseb avalik arvamus. -eed, kelle arvamusi nimetatakse avalikuks arvamuseks, •
•
on 'illi sõnul omaks võtnud ainult sellise eeskõneleja vaated, kes on isikuära tõttu tõesti väärib arvamusliidri rolli. moodusta#ad 0illi s&nul olletii#se es%ä)asuse3 a es%ä)asuse eest&nele"ad on ise es%ä)ased
'illised on >ohn !tuart 'illi arvates kaasaegse inimese jaoks t$$ilised k$simused ? uudutagu asi teisi või olgu uhtisiklik • •
;'is mulle meeldib 'is minu loomuse ja kalduvustega sobib; 0is on minu %ositsioonile sobiliC 0ida ta#aliselt tee#ad minust &)gema %ositsiooniga "a %a)emas ainelises oluo))as inimesedC
@letame, et väide (aailm koosneb /teatud omadustega0 aatomitest on tõene. "ragmatismi käsituses tähendab see, et •
•
•
selliseid aatomeid tegelikult olemas ei ole, kuigi sellest eeldusest lähtudes on võimalik sihiäraselt tegutseda. lä(tudes eeldusest$ et maailm oosneb +teatud omadustega, aatomitest$ on #&imali si(i%ä)aselt tegutseda$ uid %ole m&tet sida$ as need aatomid a tegeliult olemas on. sellised aatomid on tegeliult olemas ning sellest eeldusest lä(tudes on #&imali si(i%ä)aselt tegutseda.
"ragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed • • •
väited, mis on kooskõlas teiste tõesteks tunnistatud väidetega. väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. usumused$ mis n-* t**ta#ad$ millest lä(tudes saab si(i%ä)aselt tegutseda.
'illised on kooskõlas "ier=eGi vaadetega Usu inniatmise teaduse meetodi "ä)gi on t&de seisuo(t$ milleni smeelselt "&utase$ ui ollase mingit %)obleemi %iisa#alt uu)inud. Msu kinnitamise teaduse meetodit järgides tunneb teadlane huvi vaid nende infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamust. Msu kinnitamise teaduse meetodi kohaselt on inimeste maailmavaadet tarvis riiklikult suunata. •
•
•
'illiste väidetega oleks nõustunud Nharles "eir=e 6ähemalt $ks kord elus tuleks kõiges kahelda. Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. K&iges a(elda on #&imatu$ sest iga a(tlus eeldab usumusi. • • •
Kahtluse all idas "eir=e silmas as#&i (etelist a(e#a(eloleut +mingi tegu#iisi #&i seisuo(a #alimisel,. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks idamist • • •
'is onNharles "eir=eDi arvates on mõtlemise ainus vahetu õhjus Ka(tluse teitatud ä))itus. nimesele omane uudishimu. nimesele omane teadmishimu. • • •
Nharles "eir=e eristas nelja usu kinnitamise meetodit. 'illise meetodiga on kooskõlas järgmised väited teaduse meetod Kui mingit robleemi on iisavalt uuritud, siis jõutakse $ksmeelselt mingile seisukohale, mis ongi tõde -eed, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad õlastust angeaelsuse meetod auto)iteedi meetod nimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata •
• •
"eir=eGi arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks võrrelda nende uskumuste sõnastusi. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. #&))elda neist usumustest lä(tu#aid tegu#iise. • • •
Kui inimene tunneb huvi vaid nende infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamusi ning õlastab neid infoallikaid, mis räägivad tema arvamustele vastu, siis "eir=eGi arusaama kohaselt on tegemist • • •
usu innitamise angeaelsuse meetodiga vankumatu usuga, mis ei vaja kinnitust usu kinnitamise autoriteedi meetodiga
>ames eristas elavaid ja surnud h$oteese. Erinevust nägi ta selles, et elavaid h$oteese ooldatakse raegu, surnuid aga ei oolda enam keegi. elavad h$oteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on rogressiivsed), surnud h$oteesid on aga tagurlikud. ela#ad (%oteesid on need$ mille #astu antud inimene (u#i tunneb$ su)nud aga need$ mille su(tes antud inimene on s&ine. • •
•
Msutahe on >amesi arvates inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. inimese #&ime "ääda usuma ilma t&estusteta. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. • • •
>ames eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (>amesDi käsituses) on kooskõlas järgmised väited indete)minism nimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba indete)minism 6õimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus Kõik mis on võimalik, teostub% mis ei teostu, see olnudki võimalik dete)minism • •
•
>amesGi arvates on indeterminismi alust ooldada vaid eeldades, et tegelik maailm on täiuslik. ei ole #eel täiusli. on ja jääb halvimaks võimalikest. • • •
Qilliam >amesDi seisukoht oli, et enam"aolt usu#ad inimesed$ ilma et nad ise teasid$ mis nad usu#ad ning see on täiesti &igustatud. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on k$llaldaselt õhjendatud. •
•
•
'aterialismi seisukoht on, et jumalat ole, teismi seisukoht aga, et >umal on olemas. >amesDi arvates ei saa teadus otsustada$ ummal on &igus. näitab teadus lõude lõuks, et materialismi seisukoht on ekslik näitab teadus lõude lõuks, et teismi seisukoht on ekslik. • • •
>amesGi arvates saab inimese tegusid moraalselt hinnata • • •
#aid siis$ ui %ooldada a)usaama$ et mitte &i sndmused %ole dete)minee)itud vaid siis, kui ooldada arusaama, et kõik s$ndmused on determineeritud sõltumata sellest, kas ooldada determinismi või indeterminismi
>amesGi arvates on religiooni (jumalausu) allikaks mu)e oma saatuse %ä)ast ning soo# seda m&"utada. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. oliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega maniuleerida. • • •
!engler väitis, et iga ultuu) (uub o)d. !ee tähendab, et hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikuäratu massikultuur. inimesed "ää#ad$ uid ei ole enam ultuu)i +#ää)tuste ssteemi, - "u(ul ui ei snni uut ultuu)i. • • •
!engler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. *ema arvates on tsi#ilisatsioon ultuu)i (iline$ (ääbumise staadium$ mil ultuu)i #aimne %otentsiaal on ammendunud on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne otentsiaal. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu õhimõte), vaid seadused. •
•
•
!engler rääkis erinevate kultuuride $heagsetest s$ndmustest. *ema arvates elasid kultuuriliselt $hel ajal :laton "a 6egel !=hoenhauer ja Eikuros
!engleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et ajaloolane seletab ajaloos$ndmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. loodusteadlane seletab nä(tusi matemaatilisel u"ul #äl"endatud loodusseaduste abil$ a"aloolane asutab a"aloosndmuste m&istmises analoogiat loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil ning kasutab nende mõistmiseks analoogiat, ajaloolane ei kasuta kumbagi meetodit. •
•
•
'illised on kooskõlas !engleri vaadetega Kultuur on tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne otentsiaal. Tsi#ilisatsioon on ultuu)i (iline$ (ääbumise staadium$ mil ultuu)i #aimne %otentsiaal on ammendunud. 6ana?Kreeka ja 6ana?Hooma on kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega võrreldavad. Iga ultuu) (uub o)d. •
•
•
•
6ana?Kreeka ja 6ana?Hooma on !engleri arvates • • •
<ääne?Eurooa kultuuri arengu esimesed silmaaistvad etaid. kaks erinevat kultuuri, mis ei ole teineteisega võrreldavad. näited ultuu)i a(est staadiumist - &itsengu "a mandumise staadiumist.
!artreDi arvates nõu k$simine vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab keegi teine. ei #abasta meid #aliu tegemisest ega #astutusest$ sest me #alime$ elle äest n&u sida ning as seda n&u uulda #&tta. ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu k$sida ning kas seda nõu kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest. • •
•
!artreGi arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist selleoolest, et •
•
•
asjad on olemas enne inimest ning inimene kohandab oma eksistentsi asjade maailmaga. asi on selline$ millises ta on te(tud$ inimene aga selline$ millises ta ise ennast teeb. $artre1i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest:inimene on see kelleks ta end ise teeb. asi on kunstlik, inimene aga kasvab loomulikul teel selliseks, nagu talle on määratud kasvada.
!artreGi arvates sisetunne •
• •
ei #abasta meid #astutusest oma tegude eest$ sest unagised #aliud +teod, on u"undanud a sisetunde. vabastab meid vastutusest oma tegude eest, sest ei saa ju minna vastuollu iseendaga. vabastab meid vastutusest oma tegude eest vaid juhul, kui tegemist on tõelise sisetundega.
!artre arvas, et kui õnnestuks tõestada >umala olemasolu, siis oleks inimesel lihtsam elada& valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. ei muutus midagi/ isegi ui umal oles olemas$ %eas inimene &i #aliud soo)itama si$ ma(a"äetuna. osutus esistentsialistli inimesistentsi äsitlus eslius$ sest inimene ei %eas enam ise otsustama$ mis on (ea "a mis on (alb. • •
•
'illised alljärgnevad väited on Qeberiga kooskõlas Kal#inism on a%italismi #aimu u"unemises soodsam ui lute)lus$ sest n&uab inimeselt &)gete eetiliste standa)dite sstemaatilist "älgimist Ienjamin #ranklini jutustatud ideaal on vaid soovitused edukaks äriks 0assa7(ussettsis +
• •
•
•
Kalvinism • •
n&uab inimeselt sstemaatilist$ metoodilist (eade tegude soo)itamist eab võimalikuks inimese tegude ;saldot; arandada heategudega, kui saldo on attude läbi ;miinusesse läinud;
'aR Qeberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku tssesuhtumist eelkõige vallalised naised. Mue, ratsionaalsema tkorralduse omaksvõtmisel aistsid silma erandlikult silma vaid • • •
väga noorelt vanemad kaotanud t$drukud %ietistliu usulise as#atuse saanud td)uud seksuaalselt vabameelsed t$drukud
'aR Qeber väitis, et 'assa=hussettsis (Ienjamin #ranklini kodumaal) võis leida kaitalismi vaimu ilminguid juba enne kaitalistlikku majandust. !eetõttu ooldas ta igem vaadet, et •
• •
a%italismi #aim teitab muutusi ma"anduses. ah, (a2 3eber ei nõustunud seetõttu nn ajaloolise materialismi vastupidese väitega. kaitalismi ;vaimu; tekitavad muutused majanduses kaitalismi ;vaim; ning majandus on teineteisest sõltumatud
!uhtuda oma tsse kui kutsesse (sks 4eruf ) ? taoline meelelaad on 'aR Qeberi arvates • • •
kiiresti tekitatav iisavalt kõrge alga maksmisega auaest#a as#atuse tulemus teatud inimestel s$nniärane
'aR Qeberi arvates on kaitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma tsse kui kutsesse (sks 4eruf ) • •
ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus )atsionalistliust ellusu(tumisest s<umatu
Ienjamin #ranklini jutlustatud ideaal on • •
lisas soo#itustele eduas ä)is a elu#iisi +eetose, %)o%aganda vaid soovitused edukaks äriks
Kalvinistlik askees on •
•
•
oma #a)anduse )atsionaalne asutamine ning loobumine oma #a)anduse i))atsionaalsest asutamisest n? lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle oolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. n? lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist
Kalvinismi tähtsaim dogma on 'aR Qeberi sõnul õetus • • •
ettemää)atusest e( %)edestinatsioonist sa, "oja ning "$ha 6aimu kolmainsusest transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks
'aR Qeberi arvates iseloomustab rahaahnus • •
inimonda ogu tema a"aloo "oosul$ mitte ainult a%italistliu (isonda ainult kaitalistlikku $hiskonda, kus seda moraalselt hukka ei mõisteta
Kui inimene juba on iisavalt jõukas, kas ta siis eab kalvinismi kohaselt td tegema • •
Ei, sest td tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või erekonna $lalidamiseks a($ %eab$ sest umal on iga(ele mää)anud utse3 utsealane t** on inimese o(us
'aR Qeberi arvates kaitalistliku vaimu kandja •
•
naudib oma )iust #aid utsealase )a(ulduse m&ttes3 ä)i muutub eesmä)gis omaette armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugueetust ning suursugust elu% äri on vaid vahend hea elu tarvis
nimene, kes on huvitatud igem (võimalikult väikese ingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult alju teenimisest, on 'aR Qeberi iseloomustuse kohaselt • • •
laiskuse kehastus t)aditsionalismi esinda"a kaitalistliku vaimu kehastus
'ida oleks arvanud Ienjamin #ranklin inimese kohta, kes võiks teenida äevas 8 S, kuid veedab terve äeva hoois ubis, kulutades seal 9S • •
•
too inimene ei kulutanud täna midagi too inimene ulutas täna FH. )õesti, ka teenimata raha läheb 5ranklini arvates kulude alla too inimene kulutas täna 9S
'aR Qeberi arvates kehastab see Collandi laevakaten, kes kasumi nimel kasvõi õrgust läbi sõidaks ja laeval urjed kõrvetaks; • •
inimonnas ogu a"aloo "oosul esine#at )a(atungi kaitalistlikku vaimu
Kutsealase tubliduse väljendust näeb kaitalismi vaim • • •
legaalses )a(ateenimises kolleegide?asjatundjate tunnustuses isiklikult t tulemusega rahulolemises
Ienjamin #ranklini jutlustatud ideaal on • • •
dTentelmen )ediidi#ää)iline aumees suurlinlik dändi
umala armu ärast atust elujärku uuesti taastada atukahetsuse ja ihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus 'aR Qeberi arvates soodsalt kaitalismi vaimu kujunemisele •
• •
Kal#inism$ sest see n&uab inimeselt &)gete eetiliste standa)dite sstemaatilist "ä)gimist
-äiline voorus on Ienjamin #ranklini arvates • • •
silmakirjalikkus %iisa#$ ui ta toob asu nagu t&eline #oo)usi ääsetee neile, kellel rahakott ei võimalda tõeliselt vooruslik olla
!$stemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt ('aR Qeberi käsitluses) inimese jaoks • •
mä) ä)a#alitusest$ iga#esele elule mää)atusest vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks
Kalvinismi kohaselt älvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, •
• •
selle otsustab >umal inimese tegude järgi, kusjuures atukahetsus leevendab atukoormat selle on umal oma #äge#use ilmutamises "uba ette otsustanud selle otsustab >umal inimese tegude järgi, atukahetsus ei t$hista attu
Kaitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik? ja keskajal • • •
saanud ui i(nsus %&lguse osalises leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud
Arusaam, et s$hholoogia $lesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab ositivismi kohaselt metaf$$silist mõtlemist %ositii#set m&tlemist. teoloogilist mõtlemist. • • •
'illises järgmises lauses on loogilise ositivismi kohaselt kategooriaviga Viiest )aamatust moodustu#a a)itmeetilise "ada summa on =. -elinurgal on viis nurka. I?kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on $le 0988 kg. • • •
'illised järgnevatest lausetest on loogilise ositivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused #äide 730 193kahekordistus see on m&tteta lause >ää tihedus on vee tihedusest väiksem #äide • • •
'etaf$$sika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise ositivismi seisukohalt tarvis •
•
•
demonstreerida, et metaf$$silised teooriad on inimestele igem kahjulikud kui kasulikud loogilise analsi tulemusel näidata$ et meta'silistel teoo)iatel %uudub tunnetusli m&te metaf$$silised teooriad kogemuse õhjal $mber l$kata
•
on loogilise ositivismi kohaselt ilmselt väär ning seetõttu mõttetu. on loogilise %ositi#ismi o(aselt #e)i'itsee)ita# ning seet&ttu tunnetusliu m&ttega. ei ole loogilise ositivismi kohaselt verifitseeritav, sest ta on ilmselt väär.
•
•
Kolme auboi a)itmeetiline esmine on . )õesti, kauboid ei kuulu arvude kategooriasse ning seetõttu ei saa rääkida ka aritmeetilisest keskmisest. Kahe aaritu arvu korrutis on aarisarv. !ee on väär väide, kuid kategooriaviga siin pole. Kassidele meeldib m$rada. !elles lauses kategooriaviga pole. +õiks koguni arvata, et see on tõene väide
Kas lause 6omme sajab taevast pussnuge on loogilise ositivismi kohaselt verifitseeritav •
• •
Ei, see lause ole verifitseeritav, sest homset veel ole ning seetõttu ei saa kuidagi kindlaks teha, kas lause on tõene või mitte. Ei ole, sest ussnuge taevast kindlasti sadama ei hakka. Jah, see lause on verifitseeritav tule! homseni oodata ning vaadata, mis taevast alla sadama hakka!.
'illine järgmistest lausetest on loogilise ositivismi kohaselt seudoväide Andres ja K$lli on teineteisest 18 =m võrra ikemad. Iga %aa)itu a)# on "ä)gne#ast %aa)isa)#ust (e g)ammi #&))a e)gem. )õesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. 'unevad, kuid loeb lugenud. • •
•
6äide, et 'aa liigub ($mber oma telje ning $mber "äikese), on #eUerabendi arvates vastuolus faktidega "u(ul$ ui 'ate t&lgendatase A)istotelese 'sia #alguses +st ilma ine)tsiseadust s&nastamata,. juhul, kui lähtuda 'aa tausts$steemist% "äikese tausts$steemist lähtudes vastuolu kaob. ning seetõttu jääb $le vaid imestada, miks tänaäeval seda väidet ooldatakse. •
•
•
#eUerabendi arvates on m$toloogia, legendid jms mitteteadused teaduse seisuo(alt #ä(em#ää)tusliud ui teadus. objektiivselt vähemväärtuslikud kui teadused. objektiivselt väärtuslikumad kui teadused. • • •
6eendumus, et on olemas teaduslik meetod, on #eUerabendi arvates vastuolus kooliõikutes levinud teaduse kirjeldusega. #astuolus teaduse tegeliu a"alooga. kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga. • • •
#eUerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et •
•
•
teaduse võit teiste mõtlemisviiside (näiteks maagia ning religiooni) $le tuleneb tema objektiivsest ja kriitilisusest. teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse kriitiliselt. ei leidu (tegi )eeglit #&i %&(im&tet$ mida teadlased %oles )iunud.
"rata täheleanu h$oteesidele, mis on vastuolus faktidega, on #eUerabendi arvates •
•
•
mõttetu, sest teadusliku meetodi $ks eamisi reegleid nõuab, et h$otees eab olema kooskõlas faktidega. a)uas$ sest 'atid on alati teoo)iast oo)matud ning 'atide uue t&lgenduse o))al #&ib aduda a #astuolu. vajalik, sest nii osatakse neid h$oteese aremini kritiseerida.
5e7erabendi arvates oli #operniku heliotsentriline teooria enne "alilei#d vastuolus faktidega
5e7erabendi arvates peaks arenenud inimene rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega.
Nomte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. Ei, 8omte arvas, et matemaatika moodustab aluse kõigile teistele teadustele. &ige #anem teadus on matemaatia ning &ige noo)em sotsioloogia. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. •
• •
Nomte eristas mõtlemise kolme staadiumi. 'illisesse staadiumisse kuulub selline seletus& ;'aailmas on alju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri.; • • •
See on meta'siline m&tte#iis. !ee on teoloogiline mõtteviis. !ee on ositiivne mõtteviis.
!ee, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest$ mida ta #aatab ui a sellest$ mida ta on &%%inud nägema +nt aa)dilugemise %u(ul,. ainult sellest, mida ta vaatab& ei saa ju näha seda, mida ole. $ksnes vaatlustingimustest& näiteks võib $ht ja sama asja näha erineva nurga alt •
• •
Kuhni arvates on $he aradigma asendamine teisega teaduses (a)# nä(tus/ %a)adigma#a(etus on teaduse a)engus #aid ää)mine abin&u. sage nähtus& ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast aradigmast. võimatu& teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi $ht ja sama aradigma. • •
•
